KINNISVARA MÜÜGITULU MAKSUSTAMINE TULUMAKSUGA
Maksu- ja Tolliamet tegi maksuotsuse, millega kohustas kaebajat tasuma tulumaksu. Maksuotsuse kohaselt ei kasutanud kaebaja pärimise teel omandatud korterit oma peamise elukohana. Kaebaja oli seisukohal, et isegi kui ta ei kasutanud korterit oma peamise elukohana, tuleb korteri müügihinnast maha lahutada soetusmaksumus. Maksu- ja Tolliamet oli seisukohal, et pärimise teel saadud vara soetusmaksumus on null. Loe edasi...
selgitused korteriühistu majanduskulude kohta
Hageja (korteriühistu) esitas kostjate vastu hagi põhjusel, et kostjad on jätnud majandamiskulude arved kas osaliselt või täielikult tasumata. Kostjad leidsid, et nad ei pea maksma osutatud valveteenuse eest. Maakohus rahuldas osaliselt hagi ning ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga. Kostjad pöördusid Riigikohtusse. Loe edasi...
Isikliku kasutusõiguse seadmise temaatika ning kasutusõiguse seadmise eeldused.
Kinnistamisavalduse kohaselt soovis avaldaja OÜ Jõelähtme Arendusgrupp tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (hoidumisservituut) iseenda kasuks. Hoidumisservituudi sisu kohaselt on kinnistu igakordsel omanikul kohustus hoiduda erinevatest toimingutest, näiteks ehitiste rajamisel mitteteostama müratekitavaid töid tööpäeva õhtul alates kella 18-st kuni hommikul kella 8-ni; kinnistu reostamisest; kinnistu lausraadamisest; kinnistu hoonestusalast väljapoole jääva krundi osade loodusliku koosluse kahjustamisest. Harju Maakohtu kinnistusosakond jättis kinnistusavalduse rahuldamata ning maa- ja ringkonnaskohus avaldaja määruskaebust ei rahuldanud. Avaldaja pöördus Riigikohtusse. Loe edasi...
Avaliku võimu kandja vastu suunatud intressinõue, mis on põhjustatud toetuste väljamaksmise viivitusest.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras kaebajale investeeringutoetuse. Hiljem otsustas PRIA osa toetusest investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise tõttu tagasi nõuda. PRIA tasaarvestas tagasinõutava toetuse kaebajale väljamakstavate teiste toetustega. Kaebaja esitas PRIA otsuse peale kaebuse, misjärel kohustas halduskohus PRIA-t kaebajale tasaarvestatud osa investeeringutoetusest tagastama. Kaebaja esitas PRIA-le taotluse tasuda kohtumenetluse tulemusena alusetuks osutunud toetussumma ja intresside kinnipidamisega seonduvalt viivist. PRIA jättis kaebaja taotluse rahuldamata, misjärel esitas kaebaja PRIA vastava otsuse peale kaebuse halduskohtusse. Kohtud jätsid kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Loe edasi...
ÜHISPAKKUJAD HANKEMENETLUSES JA KAHJU HÜVITAMINE
Riigikohus on 22.05.2013 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-56-13, Sillamäe linna hagi Acro Ehitus OÜ vastu 4879 euro 81 sendi ja viivise saamiseks, selgitanud ühispakkujate positsiooni hankemenetluses ning pakkumuse tagasivõtmise tagajärgi.
- Riigikohus rõhutas, et kui üksikpakkujad keelduvad hankelepingut sõlmimast üksnes põhjusel, et üks pakkujatest on likvideerimisel, saab nende pakkujate tahteavaldust pidada pakkumusest taganemiseks ning ühtlasi ka hankelepingu sõlmimisest keeldumiseks, mis annab hankijale aluse nõuda pakkujatelt RHS § 53 lg 2 järgi kahju hüvitamist. Loe edasi
KINNISTULE JUURDEPÄÄSUKÜSIMUSE LAHENDAMINE PLANEERIMISMENETLUSES
Riigikohtu 15.05.2013 otsuses kohtusasjas nr 3-3-1-78-12, Nafta 6 a Hooneühistu kaebus Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010. a otsuse nr 292 tühistamiseks, on käsitletud juurdepääsutee rajamisel tekkivat probleemistikku planeerimismenetluses.
- Kohtu hinnangul ei saa linnavalitsus jätta planeeringut kehtestamata põhjusel, et naaberkinnistu omanikud pole nõus andma servituudi seadmiseks nõusolekut, sest nõusoleku võib anda ka kohus sõltumata koormatava kinnisasja omaniku nõusolekust. Loe edasi
LIIKMESRIIGI MÄÄRATUD KÜNNISED KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISEL
Euroopa Kohtu 21.03.2013 otsusest C-244/12 selgub, et liikmesriigid ei või määrata lõplikult kindlaks künniseid, millest väiksema mahuga tegevuste puhul ei ole vaja kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamist.
- Kohtu hinnangul on liikmesriik, kes määrab kriteeriumid või künnised nii, et praktikas jäävad keskkonnamõju hindamise kohustusest kõrvale kõik teatavat liiki projektid, ületanud kaalutlusruumi piire, välja arvatud juhul, kui kõiki välistatud projekte võib igakülgse hinnangu alusel käsitada keskkonda oluliselt mittemõjutavana. Loe edasi
Keskkonnamõju hindamise läbiviimata jätmine, vara väärtuse vähenemine ja kahju hüvitamine
Euroopa Kohtu 14.03.2013 otsuses C-420/11 selgitati varalise kahju hüvitamist olukorras, kus vara väärtuse vähenemine on tingitud keskkonnamõju hindamise läbiviimata jätmisest.
- Kohus pidas siiski oluliseks välja tuua , et ainuüksi keskkonnamõjude hindamise läbiviimata jätmine ei ole piisav alus kahju hüvitamiseks. Liidu õigusest tulenevalt peavad täidetud olema veel teised hüvitise saamise tingimused, eeskätt põhjuslik seos keskkonnamõjude hindamata jätmise ja kahju tekkimise vahel. Loe edasi
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE VÕIMALUSED TEHA OMAVAHEL KÄIBEMAKSUSEADUSE MÕTTES TEHINGUID
Riigikohus leidis 11.02.2013 kohtuasjas Tallinna Spordi- ja Noorsooameti kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21. jaanuari 2011. a maksuotsuse nr 12.2-3/2592-3 osalise tühistamise nõudes (kohtuasja nr 3-3-1-72-12), et:
- Kinnisasja parendusi saab iseseiva kauba võõrandamisena käsitada siis, kui parenduste käigus luuakse olemasolevale ehitisele juurdeehitis. Sellisel juhul toimub ehitise osa võõrandamine enne ehitise osa esmast kasutuselevõttu ning selline tehing on KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt käibemaksuga maksustatav. Loe edasi
JUURDEPÄÄSU MÄÄRAMINE AVALIKULT KASUTATAVALE TEELE
Riigikohus leidis 16.01.2013 kohtuasjas Anu Orula avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks (kohtuasja nr 3-2-1-170-12), et:
- avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks on a) AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikult teele juurdepääsu puudumine, b) taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja c) juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Loe edasi
LEPINGU TÕLGENDAMINE KAHJU HÜVITAMISE VAIDLUSES
Riigikohus leidis 09.01.2013 kohutasjas Tallinna linna hagi OÜ BREM Kinnisvarahooldus vastu 3515 euro 14 sendi ja viivise saamiseks (kohtuasja nr 3-2-1-167-12), et:
- VÕS § 29 lg järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Loe edasi
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KOHUSTUS NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAL
Riigikohus leidis 06.12.2012 kohtuasjas Elvi Maripuu kaebus Salme Vallavalitsuse 22. detsembri 2008. a korralduse nr 263 tühistamiseks (kohtuasja nr 3-3-1-56-12), et:
- Euroopa Kohus leidis, et hindamise rakendamise eelduseks ei ole mitte üksnes veendumus, et kava või projekt avaldab kõnealusele [Natura 2000] alale olulist mõju, vaid ka ainult võimalus või risk, et kava või projektiga selline mõju kaasneb.
- Ettevaatusprintsiipi arvestades on selline võimalus või risk olemas, kui objektiivsete asjaolude alusel ei saa välistada, et kava või projekt avaldab asjaomasele alale olulist mõju. Loe edasi
DETAILPLANEERING JA PÕHJENDAMINE PLANEERINGU KEHTESTAMISEL
Riigikohus leidis 03.12.2012 kohtuasjas Vilma Länsi (Läns) kaebus JõelähtmeVallavolikogu 14. oktoobri 2009. a otsuse nr 556 tühistamiseks (kohtuasja nr 3-3-1-47-12), et:
- Diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis.
- /.../ üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on erandlik võimalus ning peaks üldjuhul põhinema pärast üldplaneeringu kehtestamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel. Loe edasi