KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE VÕIMALUSED TEHA OMAVAHEL KÄIBEMAKSUSEADUSE MÕTTES TEHINGUID
Riigikohus leidis 11.02.2013 kohtuasjas Tallinna Spordi- ja Noorsooameti kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21. jaanuari 2011. a maksuotsuse nr 12.2-3/2592-3 osalise tühistamise nõudes (kohtuasja nr 3-3-1-72-12), et:
- /.../ maksuõigussuhetes on loodud erand TsÜS §-s 25 toodud üldpõhimõttest ning omistatud kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele juriidilise isikuga sarnane õigusvõime. Kolleegium selgitab, et piiratud õigusvõime maksuõigussuhtes ei puuduta mitte ainult kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega, vaid ka asutuse suhteid sama kohaliku omavalitsuse üksuse teiste asutustega. See tähendab, et kuigi linna ametiasutused või ametiasutuste hallatavad asutused ei saa omavahel teha tsiviilõiguslikult kehtivaid tehinguid, saab nende vahel toimuda kauba võõrandamine KMS § 2 lg 5 tähenduses või teenuste osutamine KMS § 2 lg 3 p 3 tähenduses.
- Kinnisasja parendusi saab iseseisva kauba võõrandamisena käsitada siis, kui parenduste käigus luuakse olemasolevale ehitisele juurdeehitis. Sellisel juhul toimub ehitise osa võõrandamine enne ehitise osa esmast kasutuselevõttu ning selline tehing on KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt käibemaksuga maksustatav. Riigikohtu halduskolleegium on 6. mai 2009. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-18-09 selgitanud, et tulenevalt KMS § 16 lg 2 p-st 3 võib olemasoleva ehitise parendamise korral maksuobjektiks olla juurdeehitis, mis võõrandati eraldi.
- KMS § 20 lg 11 kohaselt, kui maksuhaldur tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning isik oleks pidanud hakkama täitma maksukohustuslase kohustusi enne maksuhalduri otsuses nimetatud kuupäeva, tunnistab maksuhaldur oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, teeb uue otsuse ning registreerib maksukohustuslase selle päeva seisuga, mil registreerimiskohustus tekkis.