liikmesriigi määratud KÜNNISED KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISEL
Euroopa Kohtu 21. märtsi 2013 otsusest C-244/12 selgub, et liikmesriigid ei või määrata lõplikult kindlaks künniseid, millest väiksema mahuga tegevuse puhul ei ole vaja kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamist. Austria õigusnormide kohaselt ei tule keskkonnamõju hindamise algatamist kaaluda, kui projekt ei ületa teatud siseriiklikult kehtestatud künnist. Sellele tuginedes soovis Salzburgi lennujaam teostada laiendustöid ilma keskkonnamõju analüüsi läbi viimata. Austria keskkonnaamet leidis, et vaatamata sellele, et künnist pole ületatud, on keskkonnamõju hindamise algatamine siiski vajalik, sest Austrias kehtivad õigusnormid on keskkonnamõju direktiivi 85/337/EMÜ üle võtnud puudulikult ja kehtiv künnis on liiga kõrge, mistõttu tuleb antud juhul direktiivi otse kohaldada. Salzburgi lennuvälja opereeriv äriühing vaidles sellele vastu.
Antud probleemistik on ka Eesti seisukohast vaadatuna oluline, sest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 loetleb täpsemad tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustajal tuleb endal hinnata, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte. Mainitud määrust tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu järgnevate seisukohtadega.
Euroopa Kohus märkis, et keskkonnamõju direktiivi artikkel 4 lg 2 punkt b) jätab liikmesriikidele kaalutlusruumi, milliste tegevuste puhul tuleb kindlaks teha, kas tegevuse keskkonnamõju tuleb hinnata. Samas on see kaalutlusruum piiratud sama direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud kohustusega hinnata niisuguste projektide keskkonnamõju, mis oma laadi, mahu või asukoha tõttu võivad keskkonda oluliselt mõjutada. Kohus rõhutab, et direktiivis nimetatud tingimuste ja/või künniste eesmärk on hõlbustada projekti konkreetsete tunnuste hindamist selle kindlakstegemisel, kas asjaomase projekti keskkonnamõju tuleb hinnata, mitte aga jätta selle kohustuse alt a priori välja kõik selle direktiivi II lisas loetletud teatavat liiki projektid, mida liikmesriigi territooriumil võidakse teostada.
Kohtu hinnangul on liikmesriik, kes määrab kriteeriumid või künnised nii, et praktikas jäävad keskkonnamõju hindamise kohustusest kõrvale kõik teatavat liiki projektid, ületanud kaalutlusruumi piire, välja arvatud juhul, kui kõiki välistatud projekte võib igakülgse hinnangu alusel käsitada keskkonda oluliselt mittemõjutavana. Seega kui liikmesriik on kehtestanud sellised künnised, mis on vastuolus eeltooduga, ei kuulu need kohaldamisele ning direktiiv kohaldub vahetult.
Euroopa Kohtu 21.03.2013 otsuse C-244/12 tervikteksti leiate siit.